Tammneeme rannakaitsepatarei

Tiitsu tee lähedal asuv Tammneeme rannakaitsepatarei rajati algselt 1920. aastatel Tammneeme külla Otsa talu lähedale mere äärde. Patarei koosseisu kuulus kaks 102 mm kahurit ning komandopunkt, tahapoole kaldaterassile rajati sõjaväelinnak. Rannapatarei sai numbriks 11. Peagi leiti õigustatult, et tulesektor on väheefektiivne.

Olukorra parandamiseks projekteeriti senisest edela poole kaldaterassile uus patarei, mille eeltööd algasid 1928. aastal. Vaatamata sellele, et uus patarei asus Randvere küla talude maadel ja seega Randvere küla koosseisus, jäi patarei nimeks Tammneeme rannakaitsepatarei, seda algse mere äärde rajatud patarei järgi. 1930. aastaks valmisid patarei kõik neli betoonist kahurialust, samal aastal paigaldati ka 152 mm Canet suurtükid. Järgnevalt ehitati varjendid ja kahurialuste astmed – tööd kestsid kuni 1935. aastani. Patareile ehitati ka ajutine tulejuhtimispunkt. 1938. aastaks valmis raudbetoonist jõujaam ja tulejuhtimispunkt.

Tammneeme uue patarei koosseisu kuulusid lisaks neljale kahurile komandopunkt, kasarm, saun, tall, kuur, ohvitseride elamu, patarei ladu, sepikoda, lasketiir, sadam ja piirivalve kordon.

II maailmasõja eel sai Tammneeme patarei (mereäärne) oma uueks tähiseks Rannapatarei nr 15. Seda nime ei olnud kauaks, kuna juba 1939. aasta aprillis monteeriti patarei kahurid lahti ja viidi minema. Järjekorranumbriga nr 11 hakati tähistama uut Tammneeme patareid. 

Uue patarei komandopunkt on II maailmasõjas totaalselt purustatud, varjendid ja kahurialused on valdavalt säilinud. Patarei hooned on tänapäeval elumajadena kasutusel. Tammneeme vanemat patareid tähistavad Otsa talu metsas asuvad kahurisüvendid ja komandopunkti varemed.

Tammneeme rannakaitsepatarei (Sulev Õitspuu)

Rannapatareide asukohad Viimsi poolsaarel

Toe Nõmm on oma artiklis "Keemiarelvane Eesti" (Horisont, 2008) maininud ipriidimürsu leiust Tammneeme rannapatarei alalt.

/... Eestil pärast 1919. aastat keemiarelva kasutada ei tulnud, kuid ega sellepärast veel ohvrid puudunud. 5. augustil 1937 plahvatas Viimsis karjalaste käes vana 84 mm Inglise ipriidimürsk, mille nad olla leidnud Tammneeme küla kõrval asunud (Randvere) rannapatarei nr 11 alalt. Kaks last hukkusid plahvatuses kohe. Tallinnast kohale kihutanud kiirabiauto viis teised kaks last keskhaiglasse, kuid üks neist suri juba teel ja teine hiljem. Oma veel elus ipriidise lapse sülle võtnud isa Priidik Viil sai ka ise läbi riiete ja naha raskesti mürgitada. Kergema mürgistuse said veel mitu sündmuskohale jooksnud kohalikku elanikku, samuti kiirabiautos koos lastega sõitnud sanitar ja plahvatuskohta valvama pandud sõdur. Võigas ipriidihais levis poole kilomeetri kaugusele. Kusjuures lõhkenud mürsk sai sisaldada ainult umbes 500 grammi ipriiti. Väga võimalik, et mitte mõni Vabadussõja lahing, vaid nimelt 1937. aasta Viimsi õnnetus tõi Eestile suurima vahetu inimkaotuse keemiarelva läbi. .../