Randvere vana kool

Kooli asutamisega on seotud 1863. aastal Jõelähtme kihelkonnakiriku pastoriks tulnud Paul Loppenowe, kes peale aastast ametiaega hakkas koolide loomisega tegelema – ta asutas Jõelähtme köstrikooli ning asus siis Randverre kooli asutama. Koolile anti kasutada Randvere kirikumaja ning koolitööga alustati 1864. aasta sügisel. Randvere kooliringkonda kuulusid Randvere, Aiaotsa, Metsakasti, Leppneeme, Tammneeme ja Muuga külad. 

Kuna olid rasked nälja-aastad, siis ka Randvere kooli vaesemad õpilased said Jõelähtme pastori korraldusel igal lõunal tangu- või jahusuppi ja tüki leiba. Samade laste emad käisid kordamööda lastele toitu valmistamas, leiba küpsetamas ja välja  jagamas.

Õppetöö kestis kolm talve - 1. novembrist kuni 1. aprillini. Kooli pidid ilmuma lapsed alates 10 eluaastast. Põhjuseta puudumiste eest tuli maksta trahvi – 5-10 kopikat päeva eest.

1864.- 1883. aastatel töötasid Randvere koolis Karl Reinvald, Hans Hermaküla ja Mihkel Kaares. Mihkel Grossbergi ametiaeg jäi venestamise perioodi. Venestusajal oli kooli ametlik nimi Maart-Randvereskoje Volostnoje Utshilishtshe (e.k. Maardu-Randvere Vallakool). Õppetöö kestis 3 õppeaastat – 15. oktoober kuni 15. aprill. Nädalas oli 33 -34 tundi. Matemaatikat anti alates I klassist vene keeles, maateadus ja vene ajalugu läksid III klassist üle vene keelde, ka vene laulude õpetus. Emakeelt ja usuõpetust õpetati eesti keeles, kumbagi üks tund päevas.

1905.- 1907. aastatel oli koolijuht ja köster Jüri Toater, kellel puudus eriharidus ning ta lahkus ametist vabatahtlikuna olles vastuolus kirikujuhatuse ja kooliringkonna lastevanematega.

1907. - 1926. aastatel tegeles koolielu juhtimise ja arendamisega Jakob Kivikas. Tema ametiajal kasvas õpilaste arv, tema taaselustas ka Maardu-Randvere Muusika ja Laulu Seltsi tegevuse, kutsus kokku meeskoori, korraldas jõulupidusid, ekskursioone ja muuseumide külastusi.

Kivikas nägi kahel korral ka koolimaja kapitaalremonti ja ümberehitust. Enne oli hoones üks klassiruum, tütarlaste magamis- ja söögituba, poiste magamis- ja söögituba, ühine köök ja õpetaja eluruumid. Õpilaste magamistubades olid seina ääres reas ühisasemed nn. polotid, põrandad olid paekivist ja seetõttu olid need ruumid talvel väga külmad – üle 15^o temperatuur ei tõusnud.  1909 tehti klassi- ja õpilaste tubadele laudpõrandad, 1910 jagati klassiruum laudvaheseinaga kaheks, lisandus kantseleiruum. 1922 aastal ehitati õpilaste eluruumid ümber abiõpetaja ruumideks ja kantseleiks. Kuna kooliruumid olid talvel väga külmad krohviti siseseinad 1923 õpilaspeo tuludest saadud rahadega – 120 kr.

Seitsmendaks koolijuhatajaks asus Ado Kask Viljandimaalt, kes koolijuhi ametit pidas oma pensionini 1933. aastal. 1936/37 õppeaastal läks kooli 27 last, uueks koolijuhatajaks sai Heino Kärt. Kooli muretseti tööpink, raamatuköitur, press, raamatuhöövel, tööriistu, raadioaparaat „Maret 2“ ja kooliapteek.

9. mail 1937 oli esmakordselt Randvere koolis emadepäeva aktus. Peale koolijuhataja kõne ja õpilaste esinemiste kuulati koos raadioülekannet.

1937. aastal koostati uue koolimaja ehitamise kava, et esitada see Viimsi vallavalitsusele.

1940 sügisel tuli kooli õpetajana tööle Laidi Nurme.Ta kirjutab koolikroonikasse: „Kool töötas kuni 1941. a. sügiseni vanas koolimajas, mis oli pime, madal, tuuliste ilmadega väga külm, vanad ahjud ajasid suitsu sisse... 1941. a. okupeerisid saksa väed Eesti, nõukogude väed lahkusid ja Randvere sõjaväekasarmu hooned jäid vabaks. Koolijuhataja Heino Kärt oli oma kodus Raplas. Mina olin kohal ja hoidsin kooli varandusi ja dokumente. Kui Randvere kasarmuruumid tühjaks jäid, kutsusin kohe kooli hoolekogu kokku ja tegin ettepaneku võtta hooned kooli kasutada. Koosolek oli ühel häälel nõus. Lastevanemate abiga koliti uutesse ruumidesse. Koolijuhataja pärast pahandas, et olin kooli „dzhunglisse” viinud – ikkagi Piritalt 3 km kaugemal, bussiühendus puudus. Kuid maja oli ilus, suur ja päikseline, männimetsa keskel ja varsti kolis juhataja ise ka uue kooli juurde.”

Kasarmud olid üsna rüüstatud ja vajasid palju tööd. Õpilased ja lapsevanemad aitasid hoone korrastamisel. Hoone ümbrus puhastati lõhkeainest. Tööd said tehtud ja koolil olid kasutada uus õppehoone, õpetajatemaja, saun ja laut-kuur.

II maailmasõja ajal oli raske saada vihikuid ja õppematerjale.  Paljud lapsed ei saanud koolis käia jalatsite puudumisel. Levis nakkushaigusi.

Kui 1944 aasta kevade asusid koolimajja saksa sõjaväeosad, viis selleaegne koolijuhataja Leonti Sepp kooli varad oma korterisse. Sügisel lõhkusid sakslased kõik allesjäänud kooli varad. 1945 aastast sai kooli nimeks Randvere Mittetäielik Keskkool. Kooli juures kutsuti ellu pioneeride rühm, oktoobrirevolutsiooni aastapäeval hakati korraldama aktuseid ning jõulupeod asendusid nääripeoga.

1948/49 õppeaastal oli koolijuhatajaks Reet Raju, 1949 aasta sügisest Laidi Nurme. Kool muudeti 7-klaasiliseks. 1952. aastast muudeti kool taas 5-klassiliseks algkooliks. Lastevanemad kirjutasid avaldusi Haridusministeeriumile, kuid kool jäi algkooliks. Sellest ajast hakkaski väikene konkurents Viimsi kooliga, kuhu paljud Randvere õpilased edasi õppima läksid. Alates 1962 aastast hakkab õpilaste arv langema. Kooli viimaseks aastaks jäi 1970/71 õppeaasta, mil kool suleti.